Tsauuuuu! (Kui entusiastlik tervutus, kas pole?)

Kuulan just Cruxi (Jagatud), see viimasel ajal eriti lähedane laul olnud.

Esmaspäev oli Sao Paulo päev. Läksime hommikul vara, sest lõunal oli JALKA ning Duda tahtis selleks ajaks tagasi olla. Sõitsime Sao Paulos ringi ja käisime veits poodides. Õigemini kahes poes. Ühest ostsin endale kollased tennised, mida emmele juba skypes näitasin. Appikene, skype on ülihea ikka. Aaa, me käisime Jaapani linnaosas seal ka. See oli päris naljakas. See pilt, mille siia üles riputan, see ongi seal tehtud. Ma ei tea kas kõik teavad, Marten kindlasti teab, aga Sao Paulo on üks maailma suurimaid linnu üldse - WOW eks. Seega te olete nii õnnelikud, et te minuga seal polnud, sest sealne liiklus pole arvestanud sellega, et üks kontrollifriik sinna sattuda võiks. Jaa, milline vahva tagasitee meil Mogisse oli (Mogi das Cruzes - linn, kus Duda elab). Seiklesime Dudaga kahekesi, sest Duda ema jäi veel Sao Paulosse. Igatahes kõigepealt pidime metrooga bussijaama sõitma. Ma olen tegelikult Londonis ka metrooga sõitnud, aga seal polnud see nii täis ja juba kui Sao Paulos. Ok, see ehmatas küll kui Londoni metroojaamas olin ja järsku kõik üürgama hakkas ning inimesed evakueeriti ja see oli just see aeg kui terroriste kardeti, sest eelmine päev sõitis mingi kummaline auto lennujaama sisse. See oli küll skeeeeeeeeeeeeeri. Aga tagasi Sao Paulo metroosse, kui sisse läksime, siis Duda ütles, et ära minuga räägi, et ei arvataks et turistd oleme. Seega Duda ütles peatusi Portugali keeles ja nii. Aga mis seal ikka - jõudsime ilusti bussijaama ja Mogisse kuhu Duda iss meile vastu tuli.
Vahepeal vaatasime jalkat ja pärast seda tuli Rafa meile järgi ja läksime välja õhtust sööma. Tsill :)


Teisipäev? Kuidas saab mälu nii kehv olla? Meenub, meenub juba. Ärkasin kell 5 hommikul, sest olin eelmine õhtu kell 9 juba voodi läinud, jaaaaaa, see on võimalik. Tegelikult mul tervis veits sakib, aga mitte midagi hullu pole. Teate küll mind ju, tüüpiline. Igatahes passisin siis peaagu tund aega netis, sest kõik magasid, aga kuna mul hakkas igav, siis magasin veel 3 tundi. Kuigi mul viimasel ajal mingi unenägude värk, tavaliselt ei näe midagi unes, siin iga öö vist.
Ärkasin siis kell 10 üles lõpuks, käisin pesus ja läksin õue lugema, sest Duda ikka magas. Kui ta lõpuks üles sai, siis läksime mooli, kus saime ühe Duda sõbraga kokku ja sõime koos lõunat. Siis läks Duda trenni ja mina jäin mooli. Moolis aga leidsin Piia ja Marcela, ning tsillisin siis mingi aeg nendega kuni Wanda (Duda isa sekretär) mulle järgi tuli.
Tulime koju ja passisime kodus. Rääkisin hästi palju Dudaga juttu. Öösel avastasime mu kirjad, mida ma kõik Dudale saatnud olen. Neid oli päris palju ja niii vahva oli neid lugeda. Mingi ala kirjad ava USAst koju lennates, ava kodus, ava Austraaliasse lennates (kes ei tea või ei mäleta, siis Duda veetis pool aastat USAs, siis sõitis 2 nädalaks koju ja siis Austraaliasse), ava Austraalias, ava koju jõudes, ava kui uuesti kokku saame. Aa, jõulukaart oli ka veel + Duda oli alles hoidnud kirjad, mida USA tundides kirjutasime. See oli väga naljakas. Ma ei mäleta miks, aga olin talle õpetanud sõna KULLES :d Järelikult oli tol hetkel vajalik ;)