Nunnukad,
SORRiiiiiiiiiii, et pole uuendusi teinud, aga TEATE, ma hakkan täna koju sõitma :)

Siis on kodus, millest rääkida...Muidu räägingi kõik siin ära :D

NÄEME :)

Heihopsti!

Kolmapäev oli NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII lahe! Mu LEMMIK siin veedetud päevadest - me käisime kolmes rannas. Sõit randade poole, appikene kui imelikult see kõlab, aga suva, igatahes, see võttis pea 3 tundi mägedes tiirlemist. Otse loomulikult mu kõht valutas enamus ajast, aga see oli seda väärt. Kõik need vaated ja siis rannad muidugi.




Üks rand ja teine rand, aga üks rand on ilusam kui teine.

Hahaa, ok, rohkem ei piina oma huumoriga ja lisan parem pilte :)

Tsauuuuu! (Kui entusiastlik tervutus, kas pole?)

Kuulan just Cruxi (Jagatud), see viimasel ajal eriti lähedane laul olnud.

Esmaspäev oli Sao Paulo päev. Läksime hommikul vara, sest lõunal oli JALKA ning Duda tahtis selleks ajaks tagasi olla. Sõitsime Sao Paulos ringi ja käisime veits poodides. Õigemini kahes poes. Ühest ostsin endale kollased tennised, mida emmele juba skypes näitasin. Appikene, skype on ülihea ikka. Aaa, me käisime Jaapani linnaosas seal ka. See oli päris naljakas. See pilt, mille siia üles riputan, see ongi seal tehtud. Ma ei tea kas kõik teavad, Marten kindlasti teab, aga Sao Paulo on üks maailma suurimaid linnu üldse - WOW eks. Seega te olete nii õnnelikud, et te minuga seal polnud, sest sealne liiklus pole arvestanud sellega, et üks kontrollifriik sinna sattuda võiks. Jaa, milline vahva tagasitee meil Mogisse oli (Mogi das Cruzes - linn, kus Duda elab). Seiklesime Dudaga kahekesi, sest Duda ema jäi veel Sao Paulosse. Igatahes kõigepealt pidime metrooga bussijaama sõitma. Ma olen tegelikult Londonis ka metrooga sõitnud, aga seal polnud see nii täis ja juba kui Sao Paulos. Ok, see ehmatas küll kui Londoni metroojaamas olin ja järsku kõik üürgama hakkas ning inimesed evakueeriti ja see oli just see aeg kui terroriste kardeti, sest eelmine päev sõitis mingi kummaline auto lennujaama sisse. See oli küll skeeeeeeeeeeeeeri. Aga tagasi Sao Paulo metroosse, kui sisse läksime, siis Duda ütles, et ära minuga räägi, et ei arvataks et turistd oleme. Seega Duda ütles peatusi Portugali keeles ja nii. Aga mis seal ikka - jõudsime ilusti bussijaama ja Mogisse kuhu Duda iss meile vastu tuli.
Vahepeal vaatasime jalkat ja pärast seda tuli Rafa meile järgi ja läksime välja õhtust sööma. Tsill :)


Teisipäev? Kuidas saab mälu nii kehv olla? Meenub, meenub juba. Ärkasin kell 5 hommikul, sest olin eelmine õhtu kell 9 juba voodi läinud, jaaaaaa, see on võimalik. Tegelikult mul tervis veits sakib, aga mitte midagi hullu pole. Teate küll mind ju, tüüpiline. Igatahes passisin siis peaagu tund aega netis, sest kõik magasid, aga kuna mul hakkas igav, siis magasin veel 3 tundi. Kuigi mul viimasel ajal mingi unenägude värk, tavaliselt ei näe midagi unes, siin iga öö vist.
Ärkasin siis kell 10 üles lõpuks, käisin pesus ja läksin õue lugema, sest Duda ikka magas. Kui ta lõpuks üles sai, siis läksime mooli, kus saime ühe Duda sõbraga kokku ja sõime koos lõunat. Siis läks Duda trenni ja mina jäin mooli. Moolis aga leidsin Piia ja Marcela, ning tsillisin siis mingi aeg nendega kuni Wanda (Duda isa sekretär) mulle järgi tuli.
Tulime koju ja passisime kodus. Rääkisin hästi palju Dudaga juttu. Öösel avastasime mu kirjad, mida ma kõik Dudale saatnud olen. Neid oli päris palju ja niii vahva oli neid lugeda. Mingi ala kirjad ava USAst koju lennates, ava kodus, ava Austraaliasse lennates (kes ei tea või ei mäleta, siis Duda veetis pool aastat USAs, siis sõitis 2 nädalaks koju ja siis Austraaliasse), ava Austraalias, ava koju jõudes, ava kui uuesti kokku saame. Aa, jõulukaart oli ka veel + Duda oli alles hoidnud kirjad, mida USA tundides kirjutasime. See oli väga naljakas. Ma ei mäleta miks, aga olin talle õpetanud sõna KULLES :d Järelikult oli tol hetkel vajalik ;)

Tere, minu kõige uudishimulikumad ja vapramad lugejad!

Nüüd tuleb see koht, kus ma mõtlen, mida ma siis teinud olengi, aga ma võtan end kohe kokku.

Esmaspäev. Tean, tsillisime kodus ja õhtul läksime mooli. Sõime kõige kõige paremat ehk minu hetke lemmikut assaid. Tegime sellest pilti ka, kuigi mu kaamera vajaks täiega väljavahetamist. Udukogu seest on üpris raske midagi üles juba leida. Aga saame hakkama, eks?

Mis veel? Aaa, shoppasime veits ringi, ostsin ülikenad juukseklambrid. Eile panin pähe ühe, aga mul hetkel pole pilte veel. Olge jälle mureta, küll näete, sest kavatsen neid veel kanda. Duda sai Minoruga poes kokku, siis jätsin tüübid rääkima, ise jalutasin ringi veel. Üpris rahulik esmaspäev oli.

Teisipäev oli väga lahe. Käisin lõuna ajal Foxi tehases (kes ei tea, siis see on üks riiete bränd). Duda isa ja Camilla (Duda parim sõbranna) isa omavad Foxi tehast siin. Duda isa tegi mulle tehases tuuri. Tõesti nagu, hästi huvitav oli kõik etapid läbi jalutada ja näha kuidas riided ja jalanõud valmivad ja poodi jõuavad. Duda isa lubas mul poest ühe pluusi ka endale valida. Valisin hästi nunnukavalge õlapaeltega. Tänks, tänks, tänks :)

Õhtul läksime Sao Paulosse, et tähistada Camilla täisealiseks saamist, aga Camilla ei saanudki tulla, millest on väga kahju. Aga pidu oli üks parimaid, millel kunagi käinud olen. Hästi elegantne ja tsill korraga. Päris palju Brasiilias kuulsaid inimesi olevat ka peol olnud. Naljakas. Ma vist pole maininudki, et me olime jälle mingi VIPide nimekirjas ja lisaks sellele meil oli oma seltskonnas mingi HULL, kes rentis mingi space, kus oli diivan ja väike tantsuplatsike. Hinda täpselt ei ütle, aga selle raha eest saaks Eestisse sõita! Mõnel on raha üle :D

Ööseks jäime Sao Paulosse Marcela juurde, kellel on korter seal. Eriti ilus jälle!

Kolmapäeval ärkasime keskpäeval. Käisime väljas hommikust söömas ja pärast seda Roxi(Duda sõbranna, kes elab Marcelaga samas majas) juures vaatamas, kuidas ta seinale tatokat paneb. Väga stiilne tulemus jäi, ausalt. Oleks mul toas kõigi lillekeste vahel ruumi, siis paneksin ka.

Ala kell 5 olime tagasi kodus. Õhtul läksime veel mooli, sest Duda pidi Minoruga rääkima. Nad läksid lahku, aga ma ei hakka seda siin lahkama.

Tsillisime veel Camilla pool ja tähistasime ta sünnat. Rafa (Duda ja Camilla sõbranna siis) tuli ka veel. Mõnus tsikikas oli.

Teate, mul on edasi kõik pudru ja kapsad.:D

Neljapäeva polnud olemas, sest mitte midagi ei meenu.

Reede? Mis oli reedel? Hea küsimus. Maniküüris käisime. Siin on see mega POP ja tavaline. Enne räägitakse mis värv ikka ja kuidas ja pärast ja. NALJAKAS, aga vahva :) Mina kui kontrollifriik ja "safe and sound" lasin enda omad põhimõtteliselt läbipaistvaga värvida. Nagu mul oleks väga mida värvida üldse. Hhh.

JALKA oli ka reedel ju. Seda mulle küll andeks ei antaks siin ju.

Nüüd on mälulünk. Teate, blogi pidamine on täielik MÄLUTRENN. Aga reaalselt, õhtul läksime mingisse pubisse. Aga ma panin nõrka ja tulin teistest mitu tundi varem ära, sest olin lihtsalt liiga väss.

Laupäev oli PIDUPÄEV. Kõigepealt ärkasime ja Camilla helistas Dudale ja küsis, kas me viitsiks mooli tulla, kuna ta saab mingi kutiga kokku, aga ei taha üksi. Eks me siis käisime ruttu pesus ja sättisime end valmis. Cami

lla isa võttis meid peale, see tüüp oli ka autos juba ja siis üks teine jaapani tüdruk Bruna. Ma pole vist seda ka maininud, et algul kõik väitsid, et nad ei oska inglise keeles rääkida ja ei öelnud mulle praktiliselt midagi, nüüd juba räägivad - JEE! Igatahes tsillisime siis moolis, sõime jaapani restokas. Sarnast värki mida eilegi. Kusjuures mulle täiega maitseb juba. Duda rääkis, et reedel teeme vist kodus neid - jammi :D Nii et kui tagasi tulen, siis Iren, Laura ja Kätu me ei saa Panges enam nii tihti käia, võtke siis arvesse, eks:) Me hakkame sushisi sööma. Algul ma arvasin, et see ümbris nagu eriti jube, praegu on see lihtsalt jamm-jamm. Tervitaks Riinat ka, kes minuga kindlalt nõustub. Muidu, Riina sa võiks Itaalia blogi teha. Aga let's go on...

Edasi läksime kõik koos June Partyle. See on põhimõtteliselt religioosne üritus koolis, sest see on pühendatud St. Anthonyle, St. Johnile ja St. Peterile. Otsisin just netist nende nimed üles, et teid ka harida. Igatahes seal esitasid oma tantsud kõik klassid. Eriti armsad olid väik

esed ja neil olid nii lahedad kostüümid.

Aga ega siin mingi puhkelaager pole. Öösel läksime veel kluppi. Seekord läksime VIP osaa, mis maksis küll kõvasti rohkem, aga vähemalt oli rahvas inimlikum. Suhtlesin hästi palju Bruna, Piia ja Camillaga. Päris tore oli, kuigi ma natuke juba väsinud neist pidudest. Ikkagi kolmekümnendates ka juba ju, hhhh.

Pühapäev äratas Duda mind kell 10 üles, sest me pidime farmi minema. Aga tüüp jäi ise minu voodisse magama. Ma siis sättisin end valmis, käisin netis, kuulasin musa ja lesisin

õues päikse käes. Üks vist jõudsime FARMI. Päris paljud sugulased olid juba seal ja lammas (Vb mäletate mu USA ajast, et Dudal oli kodus lammas. Ta sai teada, et see on poiss ja nüüd täna siis sõime seda) valmis. Päris jube mõelda, eriti kui ma enne seda veel sellest lambast videot nägin. Ja see oli niiiiiii armas. Õnneks mulle muidu ka lammas väga ei maitse, seega ei saa maitses videot süüdistada. Maal oli igatahes väga LAHE! Sõitsime ATV-ga ja meenutasime Dudaga USA aegu, kui hobustele heinu ette viisime ja puid ladusime - ajad, majad...

Ma pean ikka veel mainima, kui ilus seal ikka on. Eelmine kord käisin öösel, siis oli ka ilus aga teistmoodi ilus. Appi kui hea kirjeldaja ma ikka olen. Eks ma lisan mõne pildi siia juurde, pidavat ju pilt rohkem kui sõnad ütlema või käis see raffaello kohta, hahaa. Täiega tahaks raffaellot nüüd.

Vahepeal oli

*jaanipäev ehk grillikas. Juba teine järjestikune minuta

* Salemi laager - vaatasin juba pilte ka, täiega oleks tahtnud seal ka olla, aga kahte asja korraga ei saa. Kuigi võiks ju ;)

Homme lähme Sao Paulosse Dudaga - ühüüü! Aga me peame JALKAKS tagasi olema, nii et ainult paariks tunniks. Aga usun, et saab lahe olema. Eks ma annan teada :)

Oi (Tere!)

Mina kui kõige usinam blogi pidaja jälle Teiega.

Ma võiksin juba reisipäevikut pidama hakata, saaksin sellise "käsiraamatu" valmis, et ise ka ei usu. Igatahes nagu nimest võite välja lugeda, siis olen Brasiilias ja kui olete minu eelmist osa lugenud, siis teate Dudat. Kes ei tea või kellele ei meenu, siis tema on see lahe tüdruk, kellega ma USAs olles koos elasin. Igatahes olen tal külas nüüd :)

Kolmapäeval alustasin oma reisi Brasiilia poole. Kõigepealt siis bussiga Tallinna. Pean mainima veel, et mul oli ülihea meel, et nii paljud mind saatma tulid, ning mis eriti naljakas, USAsse minnes oli saatjaid vähem. Aga see selleks, ülitsill et tulite. Veikoga sõitsime koos Tallinna. Tallinnast lendasin Stockholmi. Edasi Frankfurti ja sealt siis Sao Paulosse. Frankfurti sõitsin 50 minti kauem, kui oleks pidanud, aga õnneks jõudsin ilusti järgmisele lennule ja õnnelikult SIIA.

Lennujaama tulid mulle vastu DUDA muidugi, tema isa ja boyfriend Minoru. Niiiiiiii LAHE! Terve tee lobisesime, kuigi üpris imelik oli, sest vahpeal ei tulnud õiged sõnad meelde. Kohale jõudes oli mul lihtsalt öeldes WOW.

Neil on bassein, batuut. mini jalka väljak, mullivann (väljas), korvpalliplatsike, piljard, pinks ja lisaks veel 2 täiega sõbralikku kutsat. Dudal on 2 väikest venda, üks meenutab täiega Tarmikut, tegelt ka. Enne tulekut, kui isale Duda perest pilte näitasin, siis isegi issi arvates. Mitte et ma Tarmik Sind näha ei tahaks. Aga ma jätkan nüüd, aitab vahemärkustest. Tal on õde ka. Isa ja ema töötavad kodus. Mõlemal on oma väiksed majakesed. Isal on veel sekretär, kes on põhimõtteliselt ka autojuht neile. Viib lapsi kooli ja trenni ja kuhu vaja. Mustanahaline armas neiu, kes teeb süüa ja veel koristaja. Jaaaa, ma ise mõtlen ka, et kuhu ma sattunud olen :D

Neljapäeval sõitsime natuke linnas ringi, pikutasin väljas batuudil ja lugesin natuke,

rääkisin hästi palju Dudaga, käisime korra poes, sõime perega koos lõunat. Lõunaks olid spagetid kõrvitsa-juustu kastmega, mis tegelikult oli täiega hea. Õhtul sõitsime nende suguvõsa farmi, kus toimus grillikas. Farm oli MEGA lahe. Sinna sõit meenutas mulle dzunglit, jaaa õigus, ma pole kunagi päris dzunglis käinud, aga ma arvan, et see oleks selline. Vähemalt telekast ja piltidelt nähtu järgi võiks seda küll arvata :D

Reedel ärkasin 12 või isegi 1. Aga vähemalt oli täiega puhanud. Käisin Dudaga linnas jalutamas ja assaid ostmas, see on hüper hea, ausalt! Täna just mainisin Dudale, et võiks homme ka minna. Assai on mingi Brasiilia puuvili, ma ei viitsi tõlget otsida. Kui Eestis isu tuleb, kuigi meil vist pole seda, küll siis välja uurin.

Laupäeval ärkasime hommikul vara-vara, mingi 8, et minna Sao Paulosse Porche rallit vaatama, kus Duda isa sõbrad võistlesid.

Teate, mul oli täiega raskusi iseendale selgeks tegemisega, et see on ilmsi. No nii teleka tunne tekkis. Kui sõime tuli meiega mingi Brasiilia kokasaatest tuntud mees rääkima, kelle vend fännab Duda isa, nimelt ta isa sõidab motokrossi. Ta pilt on mu riidekapis, hahaa. Tegelikult mina ei pannud seda sinna, see oli seal. Kujutan ette küll, et te ei usu mind. Mis veel? Öösel vedas Duda mu kluppi. Käisin viimati väljas mingi oktoobris või novembris ja see oli Eestis. Enne seda käisin suvel Türgis koos issiga, hahaa. Issi, tervitan Sind!

Pühapäeval ehk n-ö täna, sest ma pole veel magama läinud ja seega loeksin seda siiski

pühapäeva alla, magasin 12ni vist. Siis käisin Duda sugulase sünnal, seal toimus grillikas. Mega ilusas kohas jällegi, suht sellises rikaste rajoonis võiks öelda. Täna oli ka Brasiilia mäng Elevandiluu ranniku vastu. Brasiilia võitis 3:1. WOW WOW WOW! Kui Duda isa mulle rääkis, et Brasiilias on kõige esimesel kohal jalka, teisel jalka, kolmandal jalka... siis ma teads

in küll seda, aga täna sain sellele kinnitust. See spirit, mis tänavatel oli täpselt see sama WOW. Väga palju inimesi oli tänavatel, riietunult kollasesse ja rohelisse. Autodest paistsid lipud ja inimeste pead vilede ja kõige muu põnevaga, mis lärmi teeb.

Mõtlen, mida vinget ma teile veel võiks kirjutada...

* nad käivad jalanõudega sees nagu USAs seda tehakse

* brasiillastega võrreldes olen mina äärmiselt rahulik, vaikne, tagasihoidlik

* neil on täiega see põsemusi traditsioon, mis seebikates on

* kõrvitsakombott ja assai on mu uued lemmikud